Minu koer

Minu koera nimi on John. Ta on 6 aastane taksikoer. Ta on šokolaadi värvi pruun lühikese karvaga. Me saime ta 2002 aasta suvel. Meie isa tõi ta salaja emale sünnipäevaks. John toodi Tallinnast. Vaatamata sellele, et ta linnakoer on, meeldib talle siiski kõige rohkem maal olla, nagu maakoer. Veel meeldib talle mängida ja süüa. Koeratoidud talle ei meeldi... Alati nurub ta midagi nende käest, kes parsjagu söövad. Koera tervise peale mõeldes lubame talle seda luksust harva. Sellegipoolest on tal oma dieet-koerakrõbuskid, sest ta on natuke ülekaaluline. Meil on talle palju mänguasju ostetud, enamusega mängib ta üksi, sest isa-ema pole tavaliselt päeval kodus, mina lihtsalt ei viitsi ja õhtuti meeldib Johnile koos ema ja isaga diivanil telekat vaadata. Kui John veel väike oli, proovisime me teda harjutada magama omal kohal. Me meisterdasime talle kööki väikse nurga, kuhu panime teki. Kahju oli kuulata kuidas ta öösel nuttis aga vanemad ütlesid, et koeral peab oma koht olema. Ühel ööl ta aga murdis sealt parrikaadist läbi ja läks ema-isa magamistuppa ema pluusi peale magama. Sellest ajast saadik magab John koos ema ja isaga ühes suures voodis. Kuna ta on pisike, ei jää ta jalgu. Ainult vahel kui kõigil kiire on ja kui ta igavusest teistel jalus koperdab. Samas tahab ju tema ka seltskonda sulanduda ja asjadega kursis olla. Külalised meeldivad talle alati ja veelrohkem kaifib ta külas käimist. Tal on omad sõbrannad ja sõbrad kellega ta vahepeal mängib. Koerad muidugi. Jõuludeks ja sünnipäevaks saab John alati midagi. Kas siis mänguasju või midahgi maitsvat aga ilma ei jäeta teda kunagi. John oskab sitsida, käppa anda, lamada, istuda ja küsida. Neid oskusi me muidugi tihti ei kasuta, sest ega ta mingi tsirkusekoer pole. Meie väike vend. Ta on üks igavesti armas koer ja igavesti minu lemmik:)